Eesti Vabariik paikneb Balti mere kallastel, Soome lahe ääres. Maismaapiir on Eestil Venemaa ja Lätiga, üle mere lähimateks naabriteks on Soome ja Rootsi. Eesti pealinn Tallinn asub vähem kui saja kilomeetri kaugusel Soome pealinnast Helsinkist. Läti pealinn Riia ning Venemaa suurlinn Sankt-Peterburg jäävad Tallinnast samuti mõnesaja kilomeetri kaugusele. Lennuühendus läbi Tallinna lennujaama tagab paaritunnise lennu järel ühenduse kõigi Euroopa tähtsamate keskustega.
Kliima
Eesti kliima on mõõdukas, peamiseks tunnuseks on soojad, ent osaliselt vihmased suved ning mõõdukalt külmad talveilmad. Suvine temperatuur jääb Eestis enamasti paarikümne kraadi ringi, talvel -5 kraadi juurde. Lühikestel perioodidel suvel võib temperatuur tõusta ka 30 plusskraadi ringi ning talvel langeda alla -30 kraadi.
Loodus
Suur osa Eesti loodusest on jäänud inimkäte tegevusest tõsisemalt puutumata ning säilinud oma ürgses ilus. Eestile on omased hiiglaslikud soomassiivid, mille taolisi Euroopas harva kohtab, aga ka põlismetsad, kus päevade viisi võin inimhinge kohtamata rännata. Rannikut ilmestavad lahed ja väikesaared, Kirde-Eestis aga kõrge pankrannik. Loomadest leidub Eesti metsades arvukalt ulukeid, teiste seas hunte, karusid, ilveseid.
Ajalugu
Eestlased on elanud praeguse Eestimaa pinnal alates ca 4500 aastat e.Kr., mis on üks Euroopa vanimaid püsiasustusi. Strateegiliselt olulise piirkonnana ida ja lääne vahel, on Eesti aastasadade jooksul langenud paljude sõdade ohvriks ning riiki on valitsenud paljud võõrad. Kõigest hoolimata on eesti rahvas säilinud ning suutnud ellu jääda hoolimata arvukatest vallutusretkedest.
19. sajandi lõpul saavutas rahvuslik liikumine sedavõrd suure mõjuvõimu, et 24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti riik välja iseseisvuse. Vaevaliselt kätte võidetud vabadus kestis kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Ent vabaduseiha ei kustunud ning 1991. aastal kuulutati välja taasiseseisvus ning Eesti oli üks esimesi riike, kes Nõukogude Liidust eraldus ja pani aluse kommunistliku monstrumi lagunemisele.
Usk
Eestis ei ole välja kuulutatud riiklikku religiooni. Pika ajaloolise taustaga on Eestis luterlik kirik, aga ka vene õigeusu kirik. Eestis on põhiseadusega kinnitatud usuvabadus, mis annab igale inimesele võimaluse määratleda oma suundumus. Peamiselt Tallinnas on võimalik külastada ka muukeelseid jumalateenistusi, nagu näiteks soome-, inglise- ja rootsikeelseid.
Poliitiline süsteem ja valitsemine
Eesti on Euroopa Liidu liige ning kuulub samuti NATO-sse. Riigipeaks on president, valitsust juhib peaminister. Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge.
Kultuur
Eesti kultuur on säilitanud endas nii ürgseid algeid, kui saanud aastasadade jooksul arvukalt mõjutusi naaberrahvustelt ning riiki valitsenud vallutajatelt. Eestlasi peetakse vaoshoitud ja rahulikuks rahvaks, ent kes eestlastega lähemalt kokku puutub, siis näeb, et tegu on sõbralike ja abivalmis inimestega.
Teksti autor: Marko Kaldur, www.avastaeesti.ee
